Olen viimased kolm aastat oma elus pühendanud tarkvaraarendajaks saamisele. Varasemast professionaalsest elust on mul parasjagu kogemusi ajakirjanduses, kommunikatsioonis, muuseumitöös ja kõrgel tasemel käsitöötellimuste täitmises.

Nagu paljudel IT-valdkonnast huvitunud naistel, kellega olen selle kolme aasta jooksul meie valikuid arutanud, seisab ka minu selja taga IT-valdkonnas töötav ja seda tundev abikaasa. Ühel ilusal päeval, köögilaua taga istudes poetas ta, et kui mul ülikooli tasemel käsitööõpingud (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia rahvusliku tekstiili 4-aastased õpingud) lõpuks läbi saavad, võiksin programmeerijaks õppida. Sõbranna, kes samal ajal meie köögilaua taga istus, ei tundnud mulle üldse kaasa, vaid ütles, et ta tahaks ka! Mõne kuu pärast tekkiski meil plaan koos kood/Jõhvisse kandideerida.

Kood/Jõhvi

Alustasimegi 2022. aasta juulis kood/Jõhvi katsetest, 3 nädalat pärast TÜ VKA lõpetamist. Kes on omal nahal kogenud TÜ VKA õpinguid, teab kindlasti, milliseid väljakutseid see endas hõlmab.

Sageli seisab karjäärimuutjast IT-valdkonda pürgiva naise selja IT-valdkonnas töötav mees

Kood/Jõhvis alustamiseks tuli esmalt läbida kaks online-testi. Üheks oli midagi sarnast nagu Memory Matrix, kus tuli mustreid meelde jätta. Minule kui kõrgharitud käsitöölasele polnud see mingi probleem. Teiseks testiks oli midagi sellist nagu Algogame. See vajas esialgu rohkem arusaamist, sest ühtegi mängujuhist ei olnud. Õnneks õnnestus ka selles testis piisavalt edasi jõuda, et saada kolm nädalat kestvatele katsetele.

Kood/Jõhvi katsed kestsid kolm nädalat – sellest kaks esimest kohapeal ja kolmas kodus. Pea-ees-keset-ookeani-hüppamise-tüüpi katsete kaks nädalat said veedetud Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Sinna sisse mahtus parasjagu kood/jõhvi tutvumisüritusi, tundide viisi arvuti taga ajude ragistamist, uusi tutvuseid, aga ka rattaga südasuvise Haapsalu avastamist, meres ujumist ja kohvikuid. Kohapealne õppimine ja ühikaelu olid palju toredamad kui viimane nädal kodus, kus lisaks õppimisele eksisteerisid ka igavlevad ja näljased lapsed ja kõik tegemata majapidamis- ja aiatööd.

Kood/Jõhvisse saime kõik sisse. Olime osa kooli teisest lennust. Samas olid ka juba esimesed loobujad, kelle jaoks see valik tundus liiga suur väljakutse, eriti töö ja pere kõrvalt. Kool ise aga algas alles 2022. aasta novembri lõpus, kui sai valmis uhke ja uus koolimaja. Ka minul lisandus võrrandisse muutuja nimega töökoht. Olin kaalunud ka õpetajamagistriõpinguid, aga töö ja pere kõrvalt kahe uue eriala õppimine ei tundunud võimalik, mistõttu eelistasin IT-valdkonda haridusele. Tundus kergem!

Kood/Jõhvi näol polnud tegemist tavapärase kooliga. Polnud õpetajaid. Olid vaid veebipõhised ülesanded, õpilased ja ülesannete lahendamine toimus iseseisvalt ja/või teiste õpilaste kaasabil. Ülesandeid tuli valdavalt lahendada tiimides ning pärast esitamist pidi 5 kaasõppurit koodi heaks kiitma, et ülesanne lahendatuks saaks. Seega sõltus õpingute läbimine eelkõige Discordi serveris olevatest nimedest ja nägudest ning veebiülesest koostööst. Pereinimesena ei olnud võimalik Jõhvi ühikasse kolida ja segamatult end täielikult koodi õppimisele pühendada. Paljud inimesed, kellega olime katsete ajal tuttavaks saanud, loobusid üksteise järel. Nii ei jäänudki Discordi serverisse kontakte, kelle nime ja nägu päriselus oleks saanud kokku viia.

Lisaks selgus, et õppimine on küll tasuta, kuid õpingute poolelijätmise eest tuleb nö trahvi maksta (max 4000€) ning katkestamistasu ei rakendu 3-kuulise prooviperioodi ajal. Vaikselt küpses katkestamisplaan ka lähimate kamraadide peas. Viimasena, prooviaja lõpus, andsin alla ka mina.

Ma ei loobunud programmeerima õppimise ideest, vaid leidsin, et tahaks pigem õppida päris inimese juhendamisel ja kellegagi füüsiliselt koos.

Vali IT

Järgmisena otsustasin proovida Vali-IT programmi, mille kohta olin kuulnud, et selle kaudu saab ka praktikale. Suhteliselt viimasel hetkel õnnestus saada algavale koolitusele, mis seekord oli rahvusvaheline, inglisekeelne ja UI/UX teemaline. Kohe koolituse alguses (märts 2023) kahetsesin, et olin mõni nädal varem Kood/Jõhvi pooleli jätnud. Uurisin ka sealsete õpingute jätkamise võimalust, aga oleksin pidanud täiesti algusest alustama. Kui jäik!

Vali-IT koolituse esimesel poolel räägiti IT-valdkonna erinevatest töökohtadest, projektide juhtimisest ja läbiviimisest, suhtlusest klientidega, eesmärkide seadmisest jms. Ahmisin infot kahe ajupoolega ja oli ülihuvitav. Tundsin, et olen õiges kohas. Teooriale järgnes arendusprojektide väljamõtlemine ja programmeerimine. Kui suurt osa grupist tabas tunne, et nad on keset ookeani laevast välja visatud ja peavad nüüd ujuma õppima, siis minul oli see etapp juba Kood/Jõhvis läbitud.

Kohe esimesel nädalal (kokku kestis kohapealne õpe 6 nädalat ja sellele pidi järgnema 8 nädalat praktikat ettevõttes) soovitati hakata praktikakohti otsima. Mõtlesin, kuidas inimesed, kes on vaid nädala programmerimist õppinud, peaksid suutma endale nii vähese kogemusega praktikakoha leida. Ka majanduslik olukord oli jõudnud etappi, kus seni hiilanud IT-sektoril hakkas halvemini minema. Seetõttu polnud praktikantidest huvitatud ka ettevõtted, kes seni olid neid koolituselt napsanud. Ühegi ettevõtte esindaja ei tulnud sel korral kohapeale rääkima. Kandideerisin päris aktiivselt ja lisaks pikkadele koolituspäevadele tuli õhtuti ka ettevõtete lisaülesandeid lahendada. Minu äriidee põhjal arendatud projektiga (sõidujagamisteenuse platvorm) võitsime kolmese grupina ära ka kursuse projektide võistluse ning saime auhinnaks BCSi Figma koolituse.

Praktika

Koolitaja Oliver Gasser üritas meile oma tutvuste kaudu praktikakohti leida ning esialgu leidus ka huviline, kes aga hüppas õigel ajal alt ära. Lõpuks otsustas Oliver mind koos kahe teisega enda startupi praktikale võtta. Kogu kursuselt oli veel ühel kogenumal kursuseõel koolitusjärgselt praktikakoht olemas (kus tal aga hästi ei läinud ja ta läks oma vanasse valdkonda tagasi tööle). Ülejäänud kursusekaaslased jätkasid praktikakoha otsimist või läksid lõpuks vanasse valdkonda tagasi. Hiljem on selgunud, et mitmed siiski said praktikale ja samasse kohta ka tööle.

Praktika full-stack arendajana oli põnev ja intensiivne. Otsustasin tasuta praktikaga jätkata, et saada rohkem kogemust ning lisaks minna 2023. aasta sügisel kutsekasse tarkvaraarendajaks õppima. Ma küll ei saanud tasuvat töökohta, kuid see-eest sain koos töötada 20-aastase arendusstaažiga mentoriga ning näha startupi ja tootearenduse pahupooli ja probleeme.

Tarkvara-arendaja õpingud kutsekas

Kehtna Kutsehariduskeskusesse õppima asudes tundsin lõpuks, et IT valdkond on kui tuhandete tükkidega pusle, mille ääred hakkavad mul nüüd lõpuks kokku saama. Kui seni olid kõik pea-ees-vette tüüpi õpitu olnud kaootiline ja väga praktiline, siis operatsioonisüsteemide ja Linuxi kursustel selgus, et Kood/Jõhvi esimestel päevadel õpitud sudo-käsklused ei käi mitte söögi alla ja peale, vaid nende kasutamisega kaasneb suur vastutus ja vajadus mõista, mida nendega head või halba korda saata saab. Kui seni olin kokku puutunud Golangiga Kood/Jõhvis ja Javascripti/HTML/CSS/Reactiga Vali-ITs, siis kutsekas lisandusid neile Python, Java, Php ja SQL keeled, samuti teadmised erinevatest andmebaasidest, operatsioonisüsteemidest, riistvarast, virtualiseerimisest, pilveteenustest, tarkvara projektide arendamisest, tarkvara testimisest ning küberturvalisusest, mis on kogu valdkonnaga tihedalt seotud. Õpingute käigus olin veel 1,5 aastat Oliveri juures praktikal ning aitasin ka seitsmel oma kursusekaaslastel samasse kohta praktikale saada ja seeläbi kooli lõpetamise tõenäosust suurendades.

Lõputöö osas võtsin eesmärgiks luua midagi, mis ei jääks lauasahtlisse (või Githubi) seisma, vaid oleks algusest lõpuni elluviidav ning pikas perspektiivis soodustaks vägagi esindusliku portfooliona tööle saamist. Lõputöö mahuks oli ettenähtud 160 tundi tööd, minul kulus 600 tundi ja sain valmis ca 1/3 lõplikust plaanist. Eesmärgiks oli arendada aianduslik mobiilirakendus, millega aiandushuviline saab oma aial ja kõigel selle juurde kuuluval silma peal hoida, tegevusi planeerida, ellu viia ja saaki analüüsida.

Rakendusel on olemas back-end (Node.js) ja front-end (React Native ja Expo), kaks No-SQL andmebaasi. Kuigi koolis oli valikus kolm spetsialiseerumist: veebirakendused, mobiilirakendused ja andmebaasirakendused, otsustas meie kursus andmebaasirakenduse kasuks. Kokkuvõttes arendasin lõputööks iseseisvalt nii veebi- kui ka mobiilirakenduse, õppisin selgeks uue React Expo raamistiku, mässasin iOSi seadmete testimisega ning panin lootusrikka aluse oma startupile.

Paberil on mul kogu tegevusplaan olemas, kuid viimasel ajal olen jäänud oma aiandusrakenduse arendusplaanidega erinevate segavate faktorite tõttu toppama. Kool vajas lõpetamist, lisaraha toov rahvariidetellimus teostamist ja raha kokkuhoidev kodune ehitusprojekti planeerimist ja elluviimist. Eriti iroonilisena tundus pärast oluliste projektidega ühele poole saamist pikalt oodatud puhkuse esimesel päeval tutvuse kaudu saadud pakkumine ookeanitaguse startupi platvormi arenduses kaasa lüüa. See langes siiski ära kuna potentsiaalne CTO ei jõudnud ise asutajatega kokkuleppele. Kuu aega elasin siiski teadmises, et võib-olla saab sellest asja.  

Kokkuvõte

Olen viimase 8 aasta jooksul lõpetanud laste sünni tõttu venima jäänud magistriõpingud, edukalt omandanud nii uue bakalauruse tasemel kõrghariduse kui ka kutsehariduse 4. taseme noorem-tarkvaraarendaja kutse näol. Selle aja jooksul olen saanud tohutult uusi tutvuseid ja elukogemusi. Õpingute tõttu on karjääriredelil küll vähem pulki kui redelist üles ronimiseks tuvaline, kuid ma ei vahetaks seda enesearengut ealeski stabiilse ja rutiinse kontoritöö vastu.